Signe reisimuljed

Hispaania reisi kokkuvõte

Käisin „Water - the spring of life“ projektiga Hispaanias, kus pidime esitama  slaidikava Eesti veestiku kohta. Meie reis algas 14. märtsil, kell 10.00 Kehtna Põhikooli eest. Sõitsime bussiga lennujaama ,kus pidime ootama paar tunnikest, et saada lennukile, mis viis meid Londoni Luton lennujaama. Luton’i lennujaama jõudes pidime otsima bussijaama, mis viiks meid Heathrow lennujaama. Kui peatus oli leitud, ootasime seal kuskil 10-15 minutit. Buss mis meid Heathrow lennujaama viis oli luksus. Lendamisele oli see hea vaheldus. Heathrow lennujaam pidi olema suuruselt kolmas maailmas, seda oli seal ka näha - see oli tõesti SUUR. Lennujaama jõudes pidime uuesti oma värava üles leidma ning siis sai natukene oodatud ja uuesti lennuki peale mindud. Vahepeal jõudsime ka oma esitlust peast korrata, et ikka meelest ei läheks. See lennuk viis meid lõplikult Hispaaniasse, täpsemalt Loode-Hispaaniasse. Teel Hispaania nägime väga ilusat päikeseloojangut. Kohale jõudes ootasid meid lennujaamas itaallased, kes olid oma lennult mõni tund tagasi jõudnud. Tutvustasime ennast neile ning seejärel suundusime kõik koos bussi, mis viis meid kooli juurde kus ootasid meid majutavad pered. Õues oli päris pime. Sain tuttavaks oma perega ning seejärel suundusid kõik oma kodude poole. Minu üllatuseks me koju ei läinudki vaid läksime õhtust sööma ühte tänaval asuvasse restorani. Restoranis pakuti meile Hispaania kõige traditsioonilisemaid toite. Pere seletas mulle millest need kõik koosnevad ja mina ainult noogutasin. Esimesed minutid oli kõhedust aga mida rohkem nad minuga suhtlema hakkasid seda parem tunne mul oli. Tüdruku nimi kes mind vastu võttis oli Carlota. Ta oli väga sõbralik. Peale restorani suundusime koju ning kohe ka magama sest kell oli väga palju ning hommikul pidi üpriski vara ärkama. Esimene päev väsitas päris korralikult.

Ärkasime kell 7.00. Mulle pakuti hommikuks värskelt pressitud apelsinimahla, mis oli väga hea. Peale hommikusööki läksime jalgsi kooli. Sain vaadata ümbruskonda ja linna. Kooli ette jõudes oli seal kohal tuttavatest ainult Regina. Oli hea näha tuttavat, rääkisime kohe esimestest muljetest. Kõik oli positiivne. Kui teised kohale olid jõudnud siis esimeseks katsumuseks seal koolis oli tundides olemine. Mina olin Dianaga koos ühes tunnis, selleks oli füüsika. Pildid tundusid raamatu põhjal tuttavad aga keelest me aru ei saanud. Terve klass õpilasi jälgis meid nagu me oleks väga veidra välimusega. Tund oli minu meelest päris jube, sest terve klassitäis õpilasi rääkis kõva häälega ja kõndis niisama klassis ringi. Pidasime Dianaga vastu ning peale tundi oli meil üks tund veel ja siis peale seda oli paus. Peale pausi jõudis kätte meie hiilgehetk. Pidime oma presentatsiooni esitama. Esitlus läks minu meelest kõikidest maadest kõige paremini. Kui olime oma esitluse ära teinud siis oli väga vaba tunne.

Üldkokkuvõttes külastasime me väga palju ilusaid ja huvitavaid kohti. Saime tuttavaks väga paljude uute ja huvitavate inimestega.  Õhtuti saime veeta aega koos oma perega või siis käisime noortega väljas.  Õhtud olid samuti huvitavad, sest nägime Hispaania noorte õhtust elu.  Mina jäin reisiga vägagi rahule. Sain palju uut ja huvitavat Hispaanias kohta teada ning sain praktiseerida oma inglise keelt, mis on kindlasti kasuks tulevikus. Nende väheste päevade jooksul nägime väga palju vaatamisväärset. Laupäev oli meile viimaseks päevaks olla Hispaanias sest pühapäeva hommikul me juba sõitsime lennujaama poole ning suundusime tagasi Londonisse. Viimasel päeval soovisime oma perele kõike kõige paremat ning jätsime hüvasti. Neist lahku minna oli kahju ning mõnest inimesest veel, kes selle väikese ajaga olid sõbraks saanud. Hommikul sõitsime bussiga lennujaama meiega tulid ka prantslased, kelle lend läks enne meid. Lennujaamas pidime ootama päris kaua, kulutasime oma aega lennujaamas ringi vaadates ning oodates. Saime kaasa osta mõned meened oma perele. Lennukiga Londoni Lutoni lennujaama jõudes otsisime üles metroo ning suundusime sinna . See oli minu esimene sõit metrooga. Päris huvitav uus kogemus. Jõudsime kuhugi kesklinna ning sealt hakkas jooks pihta Londoni linnas. Nägime palju kõige kuulsamaid ja vaadatumaid vaatamisväärsusi. Jäin ka Londoni ringkäiguga rahule. Nägin seda mida olin lootnud, kuid ajaga võidujooks mulle eriti ei istu. Seega sain ka väge vähe pilte sest joostest ma veel pilte teha nii hästi ei oska. Lõpuks jõudsime rongijaama , ning ka väga täpselt rongile  mis viis meid Lutoni lennujaama lähedale. Rongijaamast võtsime takso( jällegi uus kogemus sõita tõelise inglise taksoga), mis viis meid lennujaama. Tahtsime tegelikult lennujaama kõrval olevasse hotelli. Seigeldes jõudsime ka päeva lõpuks sinna. Kõik olid väsinud. Kui me Dianaga oma hotellituba nägime siis meil jäi suu lahti. See oli mega hea. Peaks ütlema, et isegi kuninglik selle päeva lõpetuseks. Järgmine päev pidime jälle varakult ärkama ning jala uuesti lennujaama minema. Sealt sõitis meil lennuk koju (Eestisse). Kõik olid reisiga rahule jäänud, kuni hetkeni mil pidime lennukilt maha jääma. Läbisime turvakontrolli.  Meil oli 5 minutit aega ,et jõuda lennukile. See oli jube võidujooks. Mina ja Gerda panime number 2 värava poole jooksu. Ise me ei teadnud kus see asub. Jälgisime ainult nooli ja numbreid. Päris hirmutav oli. Korrutasime koguaeg üksteisele ,et me jääme maha ja ei saagi täna koju. Tunne oli juba täiesti lootusetu. Jooksime vist oma rekordid Gerdaga. Värava juurde jõudes ja nähes ,et üks õpetajatest ootab meid seal ja suur rahva mass on alles värava ees oli imeline tunne. Lennuk oli hiljaks jäänud ja täna sellele ei jäänud me maha. Lennukile minnes ja maha istudes sai endale öeldud ,et nüüd on kindel koju minek.  Jäin siiski reisiga ülimalt rahule ning soovitan kindlasti teistel noortel projektidest kinni haarata ja kaasa lüüa. Alati tuleb selline kogemus kasuks!