Otsing sellest blogist

Tõlge

14.9.12

Kuidas tekkisid Peipsi ja Pihkva järved?



Elas kord üks talumees Pihvik oma väikeses majas ja ta teenis raha esinemisega. Mees oli tänavamuusik ning mängis hommikust õhtuni oma kitarri. Ta armastas oma pilli ja pidas seda oma parimaks sõbraks, kuna tal teisi sõpru polnudki.
Ühel päeval tuli linna hiiglane Peips. Ta nägi talumeest ja jäi tema muusikat kuulama. Hiiglane polnud enne kitarrist midagi kuulnud ja tahtis ka endale nii ilusa kõlaga pilli. Kuna Peips nii suur oli, siis pidi hiiglane endale ise kitarri tegema. Ta võttis palju metsa maha ning hakkas saadud puudest endale pilli meisterdama. Mehel polnud aga üldse kogemust ja tal ei tulnud kitarr välja. Puudest, mis ta maha võttis, ehitas ta sinna linna endale hoopis kodu, mis Peipsile väga kalliks sai.
Kui maja valmis sai, kutsus hiiglane Pihviku endale külla. Talumees läks hea meelega mehele külla ja võttis oma kitarri ka kaasa. Ta mängis Peipsile kitarri, kuid järsku haaras hiiglane pilli ja jooksis minema. Ta läks sellega vana targa juurde ning ütles, et tark kitarri suureks muudaks. Vanamees tegi nagu kästud ning kui hiiglane oma kodupoole tagasi kõndis, ei leidnud ta sealt enam oma maja. Mees sai aru, et puudest, millest maja oli tehtud, koosnes nüüd kitarr. Peips oli väga vihane, sest ta armastas oma kodu ning lõi hiiglasliku pilli suurest vihast maasse puruks.
Vana tark oli olnud väga arukas, kuna ta mõistis, et kitarr, mille hiiglane oli talle toonud, oli varastatud ja karistuseks muutis ta mehe maja kitarriks. Väikse kitarri andis ta aga talumehele tagasi ja mees elas oma tavapärast elu edasi, mille üle oli ta väga õnnelik. Peips jooksis sealt linnast vihaga ära ega naasnud enam kunagi. Kitarrikujuline auk aga sadas vett täis. Suuremat osa sellest hakati kutsuma Peipsi järveks ning väiksem osa sai nimeks Pihkva järv. Nii tekkisidki Peipsi ja Pihkva järved.

Autor: Liisbet Karjane, 8b klass
Juhendaja: Eva Pedaja

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Partnerkoolidest

EESTI: Kehtna Põhikool asub 1200 elanikuga keskuses. Meie lähedal pole suuri linnu, kuigi pealinn Tallinn on vaid 60 kilomeetri kaugusel põhjas. Meid ümbritsevad metsad, rabad, põllumaa ja seetõttu tähelepanu pööramine loodusõppele ja keskkonnale on meie jaoks oluline. Meie koolile on omistatud Roheline lipp ja tervistedendava kooli tiitel. Sel õppeaastal õpib 155 õpilast ja töötab 20 õpetajat. Õpilased on vanuses 7-17.

ITAALIA: Liceo Classico "Megara" con sezione scientifica annessa on keskkool 14-19-aastasele. Peamiselt pakutakse kolme erinevat suunda: klassikaline, loodusainete ja sotsiaalainete suund. Koolis õpivad peamiselt Augusta linna õpilased. Augusta on äärelinnaks lähedal asuvale Siracusale - üks vanimatest ja olulisematest Kreeka kolooniatest Sitsiilia saarel. Õpilased kuuluvad "Legambiente" programmi, mis on riiklik juhtiv keskonnaalane koolidele hariduslikke programme pakkuv organisatsioon. Augusta asub mere ääres, seal on palju veeteid, jõgesid ja tiike.

PRANTSUSMAA: College Claude Bernard asub Grand-Quevillys - 30 ooo elanikuga äärelinn. Lähedal asub 400 000 elanikuga Rouen. Piirkonnas on tänasel päeval vähe tööstust kuna suur keemiatehas ja Renault autodetehas on sealse tegevuse lõpetanud.

TÜRGI: Tepeköy Ilkögretim Okulu on riiklik kool, kus õpivad 7-15-aastased, alustades eelkoolist ja lõpetades 8.klassiga. Tegemist on maakooliga 226 õpilase ja 18 õpetajaga. Kool asub Nevsehiris (Cappadocia piirkond). Oluliseks majandusharuks on põllumajandus. Piirkonnas napib vett ja nad soovivad suurendada oma keskkonnasõbralikku suhtumist oma loodusvaradesse.

HISPAANIA: IES Concepcion Arenal on 70 000 elanikuga Ferroli linnas asuv kesk- ja ametikool. Ferrol paikneb Atlandi ookeani ääres maakonnas nimega Galicia, Loode-Hispaanias. Koolis on 85 õpetajat ja 700 õpilast põhihariduse osas (12-16-aastased), keskhariduse osas õpivad 16-18-aastased, lisaks veel ametit õppivad noored ja täiendkoolituses osalejad.