Otsing sellest blogist

Tõlge

15.9.12

Kuidas tekkis Peipsi järv?



Kord olnud Peipsi järve asemel Põrgumaa. Seal olevat elanud peakurat Chaos. Koos teiste põrgulistega oli ta korraldanud Põrgu võistlused. Põrgu võistlusel oli kolm ala:  jooksime, kaugushüpe ja kaugusviskamine. Võistlustele pääsesid sisse ainult põrgulised. Kalevipoeg kuulnud Põrgu võistlustest ja sulandunud sinna kostüümiga sisse, pannud ennast siis sinna kirja.
Esimene ala oli jooksmine. Kalevipoeg jooksnud nii kiiresti, et kündnud lausa maa üles. Põrgulised vingunud selle peale. Teine ala oli pallivise. Kalevipoeg võttis hiiglasliku kivi ja visanud selle hästi kõrgele ja kaugele, kivi jäänud maa sisse, võitnud ka selle ala. Põrgulised jälle vinguma, et kivi maa sees ja käskisid Kalevipojal kivi välja tõmmata. Kalevipoeg tõmmanud kõigest väest, saanud kivi välja, maasse tekkinud suur auk ning kostüüm läinud natuke katki. Kolmas ala oli kaugushüpe. Kalevipoeg hüpanud hästi kaugele ja maasse tekkis lausa auk, võitnud sellegi ala. Põrgulised jälle vinguma augu üle.
Võistlused saanud läbi ning Kalevipoeg hakkas seadma samme Tartu poole. Kostüüm aga jäänud põrgumaa värava taha kinni ja täiesti ribadeks läinud. Põrgulised näinud, et see oli Kalevipoeg, kes kõik võistlused võitis. Kõik paganad ja kuradid ning teised sarvilised Põrgust teadsid, et kalevipoja nõrkus oli vesi, vale informatsioon muidugi. Paganad hakanud Kalevipoega veega pritsima, Kalevipoeg jooksis eest ära, aga teda üritati ikka pritsida. Kalevipoeg vaatas taha ja nägi, et Põrgulised kaugele maha jäämas, puhanud siis natuke ja üllatuseks avastas, et ta on peaaegu sisse piiratud. Hakanud siis elu eest jooksma, sest ei teadnud, et pritsitakse hoopis vett. Augud täitunud veega ja kõik põrgulised jäänud vee alla koos oma peipsidega (põrgulised kutsusid oma maju nii). Nii tekkiski Peipsi järv, ja mis Kalevipoega puutub, siis tema hakkas aitama inimesi, kes teda „Taeva sõdalaseks“ kutsusid.

Autor: Hans-Martty Gold, 8A klass (14-aastane)
Juhendaja: Eva Pedaja
Postitaja: kell

1 kommentaar:

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)

Partnerkoolidest

EESTI: Kehtna Põhikool asub 1200 elanikuga keskuses. Meie lähedal pole suuri linnu, kuigi pealinn Tallinn on vaid 60 kilomeetri kaugusel põhjas. Meid ümbritsevad metsad, rabad, põllumaa ja seetõttu tähelepanu pööramine loodusõppele ja keskkonnale on meie jaoks oluline. Meie koolile on omistatud Roheline lipp ja tervistedendava kooli tiitel. Sel õppeaastal õpib 155 õpilast ja töötab 20 õpetajat. Õpilased on vanuses 7-17.

ITAALIA: Liceo Classico "Megara" con sezione scientifica annessa on keskkool 14-19-aastasele. Peamiselt pakutakse kolme erinevat suunda: klassikaline, loodusainete ja sotsiaalainete suund. Koolis õpivad peamiselt Augusta linna õpilased. Augusta on äärelinnaks lähedal asuvale Siracusale - üks vanimatest ja olulisematest Kreeka kolooniatest Sitsiilia saarel. Õpilased kuuluvad "Legambiente" programmi, mis on riiklik juhtiv keskonnaalane koolidele hariduslikke programme pakkuv organisatsioon. Augusta asub mere ääres, seal on palju veeteid, jõgesid ja tiike.

PRANTSUSMAA: College Claude Bernard asub Grand-Quevillys - 30 ooo elanikuga äärelinn. Lähedal asub 400 000 elanikuga Rouen. Piirkonnas on tänasel päeval vähe tööstust kuna suur keemiatehas ja Renault autodetehas on sealse tegevuse lõpetanud.

TÜRGI: Tepeköy Ilkögretim Okulu on riiklik kool, kus õpivad 7-15-aastased, alustades eelkoolist ja lõpetades 8.klassiga. Tegemist on maakooliga 226 õpilase ja 18 õpetajaga. Kool asub Nevsehiris (Cappadocia piirkond). Oluliseks majandusharuks on põllumajandus. Piirkonnas napib vett ja nad soovivad suurendada oma keskkonnasõbralikku suhtumist oma loodusvaradesse.

HISPAANIA: IES Concepcion Arenal on 70 000 elanikuga Ferroli linnas asuv kesk- ja ametikool. Ferrol paikneb Atlandi ookeani ääres maakonnas nimega Galicia, Loode-Hispaanias. Koolis on 85 õpetajat ja 700 õpilast põhihariduse osas (12-16-aastased), keskhariduse osas õpivad 16-18-aastased, lisaks veel ametit õppivad noored ja täiendkoolituses osalejad.