Marteni reisikiri

Käisime Comeniuse projektiga partnerkoolis Sitsiilias. Startisime kooli eest. Kõik olid ärevil ja ootasid seda reisi väga. Kuna see oli minu esimene lend lennukiga, siis kartsin natuke,  kuid jõudes  Milanosse, ei tundunudki see nii õudne. Järgmine lend WindJetiga oli ikka väga halb, sest lennuk pinises. Vahepeal tuli sinna mingi suitsuhais ka sisse. Õnneks ikka me ei kukkund alla.

Jõudes Catania lennujaama nägime kohe Etnat. See tundus suur. Sealt suundusime rongijaama ja jalgsi edasi hostelisse. Tee pealt ostsime maasikaid, mida õhtul sõime. Need olid head. Jõudes hostelisse olime natuke seal ja siis läksime Catania linna uurima. Sealne kultuur on vana ja tänavad on natuke räpased. Käisime söömas ka, mina ja Hans võtsime jäätise, teised mingi saia. Jäätis oli väga huvitav, ma polnud sellist enne saanud.

Järgmisel päeval läksime me Etna matkale. Bussi vahepeatusel Kelly oksendas. Sinna jõudes läksime me mingi mägiliftiga ülesse. Sealt kõndisime kõrgemale. See ei tundunudki nii raske kui ma arvasin. Vaated olid ilusad ja lund oli palju. Ühe kraatri juures jäime seisma ja otsustasime minna selle otsa. Õp. Evelyn ja Edda jäid alla. Sellest kraatrist tuli sooja tossu. Mul oli tunne, et kohe hakkab just see kraater purskama. See oli ühtlasi ka kõrgeim punkt kus me käisime. Vahepeal me puhkasime ja sõime. Alla minnes avastasime, et saab ka lühemalt minnes üle lume. Seal me libistasime ennast alla ja kukkusime ka korra. Mulle väga meeldis see. Õhtul läksime lennujaama ootama hispaanlasi ning türklasi, et nendega koos  sõita  Augustasse ja tutvuda oma peredega. Lennujaamas oodates harjutasime oma etteastet ja rääkisime niisama. Bussi jõudes olime kõik närvis, sest pidime kohtuma ome peredaga. Kui mina nägin enda peret, siis isa tuli kohe kallistama. See oli natuke imelik, sest eestlased üldjuhul nõnda ei teeks. Nendega läksin ma koju. Esimesel õhtul ma ei tahtnud süüa vaid läksin kohe magama, sest päev oli olnud päris väsitav.

Järgmise päeva hommikul läksime koolimajja tundidesse. Seal tutvustasime ennast ja enda riiki. Peale tundides olemist kogunesime saali, et teha oma ettekanded. Meil läks päris hästi kuigi ma olin väga närvis. Siis saime me Sitsiilia hommikusööki mille olid pered valmistanud. Hommikusöögiks oli sai ja mingi külm asi topsi sees mille nimi oli graniit. Sai oli hea, kuid graniit mulle ei meeldinud. Päev jätkus linnuvaatlusega kuigi me linde eriti ei näinud. Edasi liikusime koopas katakombe vaatama, tee peale jäi ka  apelsini istandus. Kõik tahtsid neid maitsta ja tormasid puid raputama. Mõned leidsid isegi redeli ja ronisid puu otsa. Mina sain kaks tükki, sest pidime ära minema kuna meile öeldi, et farmerile vahele jäädes võivad nad tulistada. Teepeal sõin ma apelsinid ära. Need olid väga head, parimad mida ma saanud olen. Katakombides oli pime, kuid tegime välguga pilte ja neid vaadates tundus see huvitav. Tagasi minnes tahtsin veel apelsine saada ja leidsingi kaks tükki. Õhtul läksime sööma. Toit oli maitsev. Koju jõudes läksin pesema ja magama.
 Hommikul näitasid õpilased meile filme ja videoid. See oli natuke igav. Siis läksime restorani sööma. Algul saime pastat, pärast kartulit ning väga hästi valmistatud liha. Magustoiduks oli Comeniuse tort. Järgmisena läksime vanasse kalurikülla Brucoli. Seal saime ka Vahemeres ujuda. Vesi oli soe ja soolane. Mulle väga meeldis seal. Edasi läksime pitsabaari kus meile pakuti nelja erinevat pitsat. Mina sõin nendest kaks.
Laupäeva hommikul sõin enda pere juures ja läksin siis kooli. Seal ootas meid juba buss millega meid viidi vana linna Syracusaga tutvuma. Ilm oli kõikidel päevadel väga palav, kuid laupäev oli nendest kõige palavam. Syracusas pidime olema palju õues ka. Näiteks läksime algul Kreeka iidsesse teatrisse. Mulle väga meeldis see. Kohe seal  lähedal oli suur koobas, mis oli väga kõrge  ja kus oli vähemalt hea jahe. Edasi pidime  sõitma natuke bussiga ühte looduskaitsealassee. Meid viidi paatidega mööda Caine’i jõge kohta kus giidid rääkisid meile sellest jõest ja papüüruse taimest. Siis läksime restorani sööma kus meile pakuti pastat, liha, friikaid ja mingit rulli magustoiduks. Peale seda oli meil natuke aega ka vaadata  Siracusa linna peal ning osta midagi suveniiripoest. Augustasse jõudes läksime kõik juba peredesse. Pere pakkus mulle Sitsiilia tuntud toitu cus cus. See koosnes mingist riisi sarnasest asjast ja sees olid mereloomad ja kalad. Pärast perelt küsides millest see koosnes sain vastuseks, et üheks koostisaineks olid teod. Ma olin natuke ehmatunud, kuid mis sellest, vähemalt oli maitsev.
Viimase päeva hommikul sain ma enda perelt kaasa kolm oma aia sidrunit. Kõik said kokku Augusta keskväljakul kus me jätsime teistega hüvasti. Kui mina juba kohale jõudsin kõik juba nutsid ja kallistasid. Kurb oli ära minna kuna seal oli mul juba palju sõpru. Kuid ma pean nendega sidet läbi Facebooki ja saadame kirju. Cataniast Milanosse läksime me jälle selle WindJetiga, mis ei pinisenudki niipalju vaid hoopis kolises. Milano lennujaamas oli meil võimalus ka natuke asju osta. Eestisse jõudes oli kohe kananahk ihul kuna siin oli ikka päris külm. Ma olin natuke kurb kuna tahtsin olla Sitsiilias veel umbes nädal aga ka rõõmus, sest nägin jälle enda perekonda. Reis oli väga lahe. Sealsed inimesed on väga teistsugused kui Eestis. Nad on palju energilisemad ja rõõmsamad. Looduslikult kasvavad seal ka palmid ja kaktused mis oli päris üllatav.