Kuidas tekkis Kehtna tiik?
Elas kord Mägiveres lossivalitsejate pere. Mägivere oli tuhandeid aastaid tagasi üks Euroopa kaubanduskeskus. Seal elas väga palju inimesi. Üsna lähedal Vaikuse mägedes Keavas elas ka kuningas Mauno. Ta oli väga karm ja nõudlik. Tal oli väga palju orje ning temale allusid kõik peale lossivalitsejate pere. Seal oli seitse last. Neist kõige vanem oli Kusti. Laste isa oli väga vana ning ema oli juba surnud. Laste eest hoolitses peamiselt Kusti, kuid ta käis ka tööl, nimelt kaevas ta suurt sügavat auku, et sinna hiljem maja peale ehitada. Sest Mägiverel toimus väga palju sõdasid ning lossis ei olnud varjupaika. Kuningas sai sellest teada ning läks Kusti poole, et ka ise head mõtet ära kasutada, kuid lossivalitsejatel oli ka palju valvureid, kes Maunot sisse ei lasknud. Ta oli väga tige ning läks turule, et kuulda, mida Kusti plaanib. Ta jootis ühe lossivalitsejate alluba purju ning too rääkis kõik, mida teadis.
Järgmisel päeval oli kogu Lossivalitsejate pere leinas, sest lossivalitseja suri. Troonile tõusis Kusti ning ta käskis oma alluvatel varjupaika edasi ehitada. Inimesed uurisid igast nurgast, mida Kusti plaanib. Paljud neist olid Mauno sulased, kes lubasid teda iga asjaga kursis hoida. Nüüd räägiti turgudel ainult sellest, mida Kusti ehitada tahab. Mauno oli aga toonud kohale Rooma rüütlid ning plaanis Kusti ja teised pojad tappa ning varjupaiga endale võtta. Kusti ja ta sulased ehitasid maja mitu aastat, kuid Mauno muutus aina kärsitumaks. Lõpuks ta kuulis viimaseid uudiseid turult, mida rääkis üks prohvet, kes oli saabunud laevaga Indiast: „Siia tekib üks võimas ehitis, mida maailmas ennem nähtud pole!“ Mauno teadis, millest jutt käis ning käskis roomlastel alustada kallaletungi lossile.
Roomlased varitsesid paar päeva põõsastes, nende hulgas ka Rooma keiser Julius Caesar Augustus. Ta mõtles plaani, et teha tormijooksuga loss ja ehituspaik maatasa. Samal ajal oli Kusti auk peaaegu valmis, ainult keskelt oli veel vaja kaevata. Siis alustasid roomlased tormijooksuga. Keegi selleks valmis ei olnud ning valvurid ja sulased hukkusid. Roomlased tungisid lossi ning tapsid kõik, kes seal olid. Mauno oli nüüd linna ainuvalitseja.
Mägiverest oli hakanud rahvast lahkuma. Selle kohale tekkisid väga suured vihmapilved. Vihma sadas ligi kaksteist aastat. Selle aja peale oli august tekkinud tiik ja koht, mis jäi kaevamata, muutus saareks. Mägivere inimesed lahkusid, sest vihmasadu tõttu oli kauplemine võimatu. Sinna jäi elama ainult paarsada inimest, nende hulgas ka kuningas Mauno. Ta nimetas tekkinud veekogu Mauno tiigiks. Mauno suri, kuid tal oli poeg, kelle nimi oli Kehtna. Ta nimetas tiigi Kehtna tiigiks, sellest tuli ka Mägivere asemele nimi Kehtna.
Koostas: Tauri Lusti, 7. klass
Juhendaja: õp Eva Pedaja
Trükkis: Regina Schults
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar