Kehtna tiik

Neljandat neljapäeva käisid õpilased Kehtna tiiki vaatlemas ja temperatuuri mõõtmas.

Kehtna tiik / pond - create free slideshows
fotod: Gladis Prits, 8B

Gladise fotod

Gladis: Neljapäeval kell 12.15 sõitsime kooli eest välja. Kui jõudsime Matsalusse, siis esmalt vaatasime ühte filmi RMK majas ja näitust ning meile räägiti Matsalust. Seal majas olid väga ilusad topised lindudest ja ka loomadest. Siis saime kõik binoklid ja läksime jalutuskäigule, kus vaatlesime ja panime kirja erinevaid linde, keda nägime. Matsalus oli minu meelest väga ilus loodus. Läksime ka üles vaatetorni ja nägime sealt luikesid. Mulle meeldisid tegelikult üldse kõige rohkem herefordi veised, kes Matsalu aladel olid. Pärast raja läbimist olin üsna väsinud, rääkisime veel giidiga ja täitsime töölehti. Siis sõime veel ja sõitsime tagasi.

Fotod: Gladis Prits

Penijõel

Täna osalesid 15 õpilast ja 3 õpetajat RMK veelindude teemalisel õppeprogrammil.

Matsalu - Slideshow
Fotod: Katre Luik

Marten: "Mulle meeldis seal, sest kogu aeg oli huvitav ja nägime erinevaid linde. Kõige rohkem meeldisid mulle lehmad ja vaatetornis vaatamine, seal nägime mõnda luike ja muid linde. Pärast jõime morssi ja sõime saiu."

Markus: "Reis oli väga vinge.Kui Matsalu jõudsime, siis tegime ühe matka.  Matka ajal juhtus palju asju ja nägime palju. Nägime erinevaid linde: kiivitaja, sookurg, toonekurg ja palju teisi. Käisime vaatetornis. See matk meeldis väga kuna sai palju nalja.Ühesõnaga väga tore oli.:)"

Kert: "Tegime ühe loodusringi, kus nägime erinevaid linde. Näiteks: hiireviu, metsvint, kühmnokk-luik, vares, kalakajakas, merisk, linavästrik, mudatilder, viupart, tuttvart ja neid liike oli veel, aga kõik ei jäänud meelde. Käisime veel muuseumis, kus olid lindude ja loomade topised. Tagasi sõites nägime bussi aknast metskitse ka. Meeldis vaatepukist vaadata kühmnokk-luikede pesasid."

Paul: " Matsalus vaatlesime linde binoklitega, Kõndisimie päris kaua kuni jõudsime vaatlustorni juurde. Seal istusime veidi ja vaatasime kaugele. Siis läksime edasi, aga tagasitee oli poole põnevam, sest seal pidi ikka hüppama ja igasuguseid asju tegema. Lõpuks jõudsime tagasi ja siis panime kodu poole ajama."

Veefotodega stend

26. aprillil Matsalusse

16 õpilasel ja 3 õpetajal on võimalik järgmisel nädalal osa saada RMK programmist Matsalu looduskeskuses Penijõel. Eesmärgiks õppida levinumaid linnuliike sh. rändlinde, kes tegutsevad ja elavad märgaladel; vaadelda ja osata ära tunda inimtegevuse jälgi, väärtustada bioloogilist mitmekesisust.

Väljasõit 12.30 kooli juurest

14.00 Penijõe looduskeskus - sissejuhatus

Multimeediaprogramm "Matsalu aasta. Elu jääst jääni."

Praktilised välitööd rühmades

4km pikkune retk mööda Penijõe matkarada

Kokkuvõtted ja piknik (soe jook keskuse poolt)

Riietuda soojalt ja ilmastikule vastavalt. Palun ära võta kaasa muusikakuulamisvahendeid, "rämpstoitu" sh. krõpsud ja limonaadid.

Programmist osavõtt osalejatele tasuta, bussi eest tasume Comeniuse projekti eelarvest.
Osalemisest anda teada õp Meelile esmaspäevaks.

Osalejad:
1. õp Meeli
2. õp Katre
3. Johannes
4. Larsen
5. Marten
6. Anu
7. Maarja-Liis
8. Kelly
9. Paul
10. Markus
11. Hans-Martty
12. Ergo
13. Ingomar
14. Kert
16. Marko
17. Gladis
18. Kristina
19. õp Raigo

Neljapäev

Õp Katre ja Raigo käisid koos Johannese, Larseni ja Hans-Marttyga Kehtna tiigi ääres, et mõõta temperatuuri ning leida tiigist ja selle ümbrusest talvest ülesärkamise märke. Täna oli vesi 2 kraadi jahedam kui eelmisel neljapäeval, +5 kraadi.

Samal ajal käis aktiivne töö ka arvutiklassis kus Anu, Diana, Signe, Maarja-Liis, Kelly, Sten, Marten, Kaarel-Eerik ja Kenet otsisid materjali veelindude, taimede ja loomade kohta. Oleme nüüdseks leidnud piisavalt infot. 

Veetaimed ja kalad

Eesti veetaimed ja kalad

View more PowerPoint from lucystardust

Egerti legend Silmaallikast

Kuidas tekkis Silmaallikas?

 

          Elasid kord 3 poissi, kes kõik olid väga tugevad. Nad olid talupojad ja tegid palju tööd. Siis ühel päeval üks nendest poistest, kelle nimi oli Olev, kaevas maad  ja järsku tuli maa seest vett välja. Ta kutsus Kevini ja Lauri seda vaatama ja neil tuli mõte seda edasi kaevata. Nad tahtsid teada, kuhu see edasi viib, aga oli juba hilja ning nad otsustasid teha seda järgmisel päeval.

         Hommikul tõusid kõik peale Olevi varakult üles. Teised vennad läksid Olevit äratama, aga ta ei ärganud, vaid oli väsinud. Lauri arvas, et Olev on haige ning nad küsisid, kuidas ta end tunne. Olev oligi haigeks jäänud ning teised poisid otsustasid kaevamise edasi lükata. Olevi haiguse ajal tegid teised tööd, aga Olev lesis voodis ja puhkas. Ta sõi natuke ja jõi ka. Poisid valvasid öösel Olevit korda mööda. Nad kutsusid isegi doktori Olevit vaatama ja doktor ütles, et ta saab peakski terveks ja saab hakata jälle tööd tegema. Ta käskis Kevinil ja Lauril Olevile rohtu anda.

         Kui Olev terveks sai, siis hakkasid nad edasi kaevama, aga nad ei leidnud enam midagi, sest kaevati ainult ühele poole, siis pakkus Kevin välja, et see on allikas ja oligi. Nad hakkasid mõtlema, mis sellele nimeks panna. Nad küsisid teiste külaelanike käest, aga ka nemad ei suutnud midagi välja pakkuda. Poisid hakkasid sealt endale vett võtma ja silmi pesema. Alguses panid nad sellele nimeks Töömeeste allikas.

           Paar kuud hiljem ütles Olev:“ Kaevame teisele poole, äkki saame selle allika suuremaks.“ Teised olid nõus. Nad võtsid labidad välja ja hakkasid kaevama ning nad saidki selle suuremaks. Kõik kolm poissi olid rõõmsad. Seda allikat hakkasid kasutama ka teised külaelanikud ja kõik kiitsid kolme venda, kes selle kaevanud olid. Elanikud pesid ka seal silmi ning neile tundus, et nende silmanägemine oli paremaks läinud, vähemalt nad arvasid seda.

          Ühel päeval hakkas Kevinil silmanägemine halvemaks minema. Ta pesi enda silmad puhtaks ja pika aja peale hakkasidki ta silmad paranema. Nii hakkasid poisid seda allikat Silmaallikaks kutsuma, sest see aitas silmi parandada ja teised elanikud hakkasid ka seda allikat kasutama ning nii see tekkiski ja oma nime sai.

Koostas: Egert Tutt, 7. klass

Juhendaja: õp Eva Pedaja

Trükkis: Kenet Pedaja

Kuidas tekkis Kehtna tiik?

             Elas kord üks vaene talumees, kelle nimi oli Jaanus. Ta põllumaa asus üsna kuivas piirkonnas. Tollel ajal olid maamaksud päris kõrged ja ta oli võimeline vaevalt seda maksma, rääkimata ise söömisest. Jaanuse elu oli ikka vaese mehe elu ja mõisnik, kelle uhke nimi oli Paul II, ei aidanud teda üldse.

            Ühel päeval leidis Jaanus enda põllu äärest väikese lapse. Silmapiiril ei olnud kedagi näha ning Jaanusel hakkas lapsest kahju ja võttis ta enda juurde. Laps oli kui üks päikesekiir Jaanuse pimedas elus. Mehel oli nüüd, mille nimel elada ja ta kasvatas teda kui oma poega. Ta nimetas lapse Jüriks, kuid ta kutsus teda alati Karuks, sest poisi käed olid jämedad kui puutüved. Aastad möödusid ja Jüri kasvas aina pikemaks ja tugevamaks. Poisist oli Jaanusele palju kasu, sest tal oli rammu ja jaksu kui noorel karul. Päev otsa kaugelt jõest vett tassida ja põldu künda oli talle kui lapsemäng.

            Kord juhtus nii, et üks külamees, kes Jaanust hästi tundis, sattus sinnakanti ning kukkus talt pärima, kes see noormees on. Jaanus muidugi vastas, et too tema poeg on ja lasi Jüril oma rammu näidata. Külamees ehmus selle peale ja tegi nii, et sealt kiiremas korras minema sai. Järgmisel päeval oli pool Kehtna küla seal noormeest vaatamas ja ei läinud kaua, kuni poisi rammust kuulis külakeeli kuri mõisnik.

            Paul II ehk mõisnik oli juba natukese aja pärast platsis ja proovis poissi endale moosida, et ta paljud rasked tööd mõisa ümber ära teeks. Algul oli Karu nõus ja nende elu oli paremuse poole, kuid siis sundis Paul Jüri võlga võlgnikelt sisse nõudma, vargil, rüüstamas ja terroriseerimas käima.

            Tööotsad läksid julmemaks ja kurjemaks kuni Karu vastu hakkas. Ta oli nädal aega kadunud ja Jaanus hakkas juba muretsema tema pärast. Jüri aga oli kuulnud veeämbrist, millest vesi otsa ei saa. Ta tahtis rajada tiigi oma põllu lähedale, et oleks vett kohe samast võtta. Karu otsingud viisid ta lõpuks Venemaale, kust ta selle ka leidis, kuid selle eest pidi ta kolm kuud, seitse päeva ja üheksa tundi rasket ning vaevalist tööd tegema. Koju tagasi jõudis ta alles aasta pärast. Jaanusel oli Jüri tagasijõudmisest väga hea meel. Samal õhtul, kui ta tuli, korraldati talle pidu, kust võttis osa pool külarahvast.

            Järgmisel hommikul ajas Karu pidulised üles ja lubas mõisniku kukutada, kui nad aitavad tal tiiki kaevata. Külarahvas oli nõus ja kui kõigil olid oma labidad kätte saadud, võis töö alata. Terve päeva kaevasid umbes 100 inimest ja kui päike oli juba looja läinud, olid nad tiigiga valmis saanud, oli veel vaid vaja maagilisest veeämbrist vett sinna sisse valada. Jüri jättis selle ämbri hommikuni sinna voolama ja kui ta vaatama läks, oli seal juba piisavalt vett. Külarahvas oli oma osa kokkuleppest täitnud ja nüüd oli üle veel mõisnik kukutada. Karu murdis mõisal ukse maha ja peksis mõisnikku, kuni too alla andis ja ära läks. Nii tekkiski Kehtna tiik.

 

Koostas: Kaarel-Eerik Sarapuu, 7. klass

Juhendaja: õp Eva Pedaja

Trükkis: Regina Schults

Tauri legend tiigi tekkest

Kuidas tekkis Kehtna tiik?

            Elas kord Mägiveres lossivalitsejate pere. Mägivere oli tuhandeid aastaid tagasi üks Euroopa kaubanduskeskus. Seal elas väga palju inimesi. Üsna lähedal Vaikuse mägedes Keavas elas ka kuningas Mauno. Ta oli väga karm ja nõudlik. Tal oli väga palju orje ning temale allusid kõik peale lossivalitsejate pere. Seal oli seitse last. Neist kõige vanem oli Kusti. Laste isa oli väga vana ning ema oli juba surnud. Laste eest hoolitses peamiselt Kusti, kuid ta käis ka tööl, nimelt kaevas ta suurt sügavat auku, et sinna hiljem maja peale ehitada. Sest Mägiverel toimus väga palju sõdasid ning lossis ei olnud varjupaika. Kuningas sai sellest teada ning läks Kusti poole, et ka ise head mõtet ära kasutada, kuid lossivalitsejatel oli ka palju valvureid, kes Maunot sisse ei lasknud. Ta oli väga tige ning läks turule, et kuulda, mida Kusti plaanib. Ta jootis ühe lossivalitsejate alluba purju ning too rääkis kõik, mida teadis.

            Järgmisel päeval oli kogu Lossivalitsejate pere leinas, sest lossivalitseja suri. Troonile tõusis Kusti ning ta käskis oma alluvatel varjupaika edasi ehitada. Inimesed uurisid igast nurgast, mida Kusti plaanib. Paljud neist olid Mauno sulased, kes lubasid teda iga asjaga kursis hoida. Nüüd räägiti turgudel ainult sellest, mida Kusti ehitada tahab. Mauno oli aga toonud kohale Rooma rüütlid ning plaanis Kusti ja teised pojad tappa ning varjupaiga endale võtta. Kusti ja ta sulased ehitasid maja mitu aastat, kuid Mauno muutus aina kärsitumaks. Lõpuks ta kuulis viimaseid uudiseid turult, mida rääkis üks prohvet, kes oli saabunud laevaga Indiast: „Siia tekib üks võimas ehitis, mida maailmas ennem nähtud pole!“ Mauno teadis, millest jutt käis ning käskis roomlastel alustada kallaletungi lossile.

            Roomlased varitsesid paar päeva põõsastes, nende hulgas ka Rooma keiser Julius Caesar Augustus. Ta mõtles plaani, et teha tormijooksuga loss ja ehituspaik maatasa. Samal ajal oli Kusti auk peaaegu valmis, ainult keskelt oli veel vaja kaevata. Siis alustasid roomlased tormijooksuga. Keegi selleks valmis ei olnud ning valvurid ja sulased hukkusid. Roomlased tungisid lossi ning tapsid kõik, kes seal olid. Mauno oli nüüd linna ainuvalitseja.

            Mägiverest oli hakanud rahvast lahkuma. Selle kohale tekkisid väga suured vihmapilved. Vihma sadas ligi kaksteist aastat. Selle aja peale oli august tekkinud tiik ja koht, mis jäi kaevamata, muutus saareks. Mägivere inimesed lahkusid, sest vihmasadu tõttu oli kauplemine võimatu. Sinna jäi elama ainult paarsada inimest, nende hulgas ka kuningas Mauno. Ta nimetas tekkinud veekogu Mauno tiigiks. Mauno suri, kuid tal oli poeg, kelle nimi oli Kehtna. Ta nimetas tiigi Kehtna tiigiks, sellest tuli ka Mägivere asemele nimi Kehtna.

Koostas: Tauri Lusti, 7. klass

Juhendaja: õp Eva Pedaja

Trükkis: Regina Schults

Steni legend veehoidla tekkest

Kuidas tekkis Kehtna veehoidla?

 

Kord kunagi väga ammu elasid bokiirid. Nad olid inimesesarnased elukad, rohelist karva, lömmis ninaga ja sihvaka kehaga ning nad oskasid võlutrikke. Isegi väiksed bokiirid oskasid juba võluda. Kui bokiirid sündisid, pidid nad tegema võlutriki, mis näitas nende rahvust ja nende isikupära.

            Üks väike bokiir nimega Ahutan elas ühes külas, mille nimi oli Kehutan. Seal oli suur koloonia, kus oli palju inimesi, kes ajasid taga õnne ja rikkust. Sama soov oli ka Ahutanil, kes unistas oma onnist Kehutani metsas ja ilusast naisest enda kõrval. Ahutan tegi kõik, et see läheks täide, ta õppis koolis ainult kuutele ning ta tegi palju sporti. Kõik läks seni väga hästi, kuni ühel päeval kohtas Ahutan butuhani hõimust poissi nimega Trihtan ja tüdrukut, kelle nimi oli Autuni. Butuhanid olid bokiiride vaenlased. Ahutan sai nendega sõpradeks ja nad otsustasid kõike koos teha ning mängida terved päevad salaja metsas. Mida kauem oli Ahutan nendega koos, seda enam ta armus kaunisse Autunisse, kuni oli võimatu Autunit unustada.

            Riid bokiiride ja butuhanide vahel hakkas mõjutama kahe hõimu laste sõprust, mis oli sel hetkel väga õrn. Kui sõbrad kokku said, oli nende tavaline asi öelda uhtun, kuid seekord ei öeldud midagi. Trihtani ja Autuni isa oli neile midagi halba rääkinud bokiiride kohta ning õde ja vend olid morniks muutunud. Ahutan oli ka kuulnud nende hõimu kohta midagi halba. Sõprade vahel puhkes sel hetkel tüli ja Ahutan üritas seda klaarida võimalikult ilusti, kuigi sel hetkel polnud see arvatavasti võimalik. Ahutan pakkus välja võluturniiri ning Trihtan võttis selle vastu ning võitlus võis alata. Ahutan nagu teada oli õppinud maagiat lapsest peale ja oli tänu sellele oma vastasest peajagu üle, kuid Trihtan punnis kõigest väest vastu. Ühel hetkel kohtusid kahe sõbra maagiapallid ja käis kõva pauk ning maasse tekkis suur auk. Mõlemad lebasid surnult maas ja Autuni jooksis kohe nende poole, kuid see oli mõttetu, sest kaks sõpra olid surnud.

            Ühel hetkel hakkas auku voolama maa seest vesi, mis oli ime, sest varem toodeti vett maagia teel, kuid nüüd oli neil veekogu olemas. Kõik inimesed olid eluaeg unistanud kohast, kust saab vett.

            Autuni jooksis koju ja rääkis oma isale, mis oli juhtunud ning ka suurest võluturniirist. Tüdruku isa läks kohe bokiiride juurde ja rääkis sellest neilegi.

            Terve koloonia jooksis järve juurde ja ühisel otsusel pandi veekogule nimeks Kehutani järv, mis mitu miljonit aastat hiljem nimetati Kehtna veehoidlaks.

Koostaja: Sten Leinasaar 7.klass

Juhendaja: õp Eva Pedaja

Trükkis: Sten

Kevade tulek

 foto: 5. aprillil kell 15:15, Kehtna tiik, veetemperatuur +0,7C, õhutemperatuur +5

 

Foto: 12. aprill, kell 15:15, Kehtna tiik, veetemperatuur +7, õhutemperatuur +13

Projekti koosolek

Jagasime õpilased kolme rühma: Anu, Diana, Signe, Kelly, Maarja-Liis ja Marten tegelesid esitluse jaoks materjali otsimise ja slaidikavast vormistamise nign tõlkimisega; Sten, Regina ja Kenet trükkisid 7.klassi õpilaste veeteemalisi legende; Gladis, Johannes, Hans-Martty ja Larsen käisid ka sel nädalal Kehtna tiigi juures. Tänasel tiigi vaatlusel mõõdeti taas temperatuuri (nädalaga oli see tõusnud 7 kraadi) ning sel korral mõõdeti ka vee ph taset. Õpilastele olid abiks õpetajad Meeli, Edda, Evelyn, Katre ja Raigo. 

Kehtna tiigi vaatlus

Eelmisel neljapäeval käis üks osa Comeniuse meeskonnast Kehtna tiiki vaatlemas. Mõõdeti temperatuuri, otsiti märke elusloodusest.

Sitsiiliasse lend

8.-13. mail toimuvale kohtumisele Sitsiilias sõidavad:

1. Evelyn Kurg
2. Edda Rei
3. Katre Luik
4. Anu Kärner
5. Kelly Filatov
6. Maarja-Liis Pilli
7. Marten Merila
8. Hans-Martty Gold

Olemas on lennupiletid.
8.mail
8.30 ärasõit Kehtna Põhikooli juurest
11.50 FR4765 Ryanair Tallinnast (palun pöörata tähelepanu pagasinõuetele: maksimaalsed mõõtmed 55cm x 40cm x 20cm, max kaal 10kg)
13:50 jõudmine Milaano (Bergamo) Orio Al Serio lennujaama
16:05 IV537 Wind Jet Airlines
17:45 jõudmine Catania lennujaama

Sõidame bussiga  Catania kesklinna. Majutume At Svava Bed and Breakfast aadressiga Via Reitano 26A.

9.mai (soodsate ilmaolude ning Etna hea tuju korral), matk Etnale

13. mai IV538 Wind Jet Airlines 11.35 lend Cataniast
13.20 jõudmine Milano (Bergamo) Orio Al Serio lennujaama
17:10 FR4764 Ryanair
21:15 jõudmine Tallinna
23.00 planeeritav jõudmine Kehtnasse

14. mai (väiksema uneajaga, aga rõõmsalt) tagasi koolis  :-)

Neljapäevane koosolek

Täna oli meid tavalisest vähem, sest osa õpilasi pidi matemaatikaga tegelema, osa õitis Raplasse orienteerumismängule. Õp Meeli jagas Anu, Kelly, Maarja-Liisi, Johannese, Steni, Marteni, Keneti gruppidesse, et nad saaksid arvutiklassis vee-elustiku kohta infot otsima hakata ning õp Raigo juhendas õpilasi arvutiklassis. Otsustasime jagada oma esitluse kolmeks: Läänemere elustik, siseveekogude elustik ja Kehtna veehoidla ja tiigi elustik. Viimase tarbeks käisid Meeli, Katre, Edda, Johannes, Sten ja Kenet Kehtna tiiki vaatlemas ning tegid fotosid. Järgmiseks nädalaks loodetavasti lõpetavad õpilased oma kodutööd ja saame jätkata juba konkreetsemalt slaidikava valmistamisega.

Infostend

Minu Sitsiilia

Kehtna Põhikooli raamatukogus on esmaspäevast võimalik lugeda ja laenutada raamatut "Minu Sitsiilia", mis on kirjutatud 1998. aastast Palermos elanud eestlase poolt. Raamat on väga lihtsas keeles, kiiresti loetav, ei koorma raskete ajalooliste faktidega, vaid annab hea ülevaate mõistmaks sitsiillasi ja nende kultuuri paremini. Raamatu lugemine on enam-vähem kohustuslik 8. mail Sitsiiliasse sõitvatele õpetajatele ja õpilastele. õp Edda ja Evelyn on juba raamatu läbi lugenud.

Vesi muudab kõik

õp Katre hispaaniakeelne reisikirjeldus

Spanish review

View more documents from lucystardust