Veel luuletusi

Alljärgnvate luuletuste kirjutamiseks oli õpilastel aega 10-15 minutit.

--------------

I know one way
how to make a happy day
drink a lot of water
don't do this hours later.

Liivika Mölder - 11-aastane

* * *
I drink  a lot of tea
when I'm by the sea
But when I'm by a lake
I always eat a piece of cake

Martin Rõõs - 11-aastane

* * *
On the beach there's golden sand
I was holding it in my hand
but the wind took it away from there
the sand flew away, but I didn't care

Jarmo Lõbu - 11-aastane

* * *
 I drink some water every day,
It often rains in the middle of May
Then the clouds are in the sky
and early butterflies want to fly

Diana Jääger - 11-aastane

* * *
There is a very big lake
my story is far from being fake
And there are some lovely fish
they end on a fancy dish

There are some water plants
between them all the animals dance
Lots of fishermen come here
some of them hope to hunt a bear

There aren't any monsters
So you can hear late night concerts

Arlii Kajandi - 12-aastane

* * *
The Monster Kissed the Fish

The monster kissed the fish
before the fish was served on a dish
Jack Sparrow ate that fish
that was served on a big dish.

Rain Laanemets - 12-aastane

* * *
Once there was a bee
he liked to pee in the sea
but then came a big storm
and someone blew the horn.

The storm went by
and the fish said "Hi!"
and then came a hen
now the fish wanted to pee again
 _ _ _ _

A lake had a monster
who had his own poster
the monster liked to swim
and sometimes it drank gin
 The monster went to bed
and his mother said:
"Sleep, my little shark!"
and then the room went dark.

Rasmus Rassmann - 12-aastane

* * * 
 Ocean's Tears

As the river flows
the sea sometimes glows
By the ocean
the secret potion
creates the waves
which swim into caves
As I sit by the stream,
where I always go to dream
I realize who really cares
about the ocean's tears.

Katarin Leppik - 14-aastane

* * * 
Water

"Water, how did it get here?"
"How did it get there?
Okay, I will tell you the story.
Once there was a shorty
A short man, of course.
He was giving tours.
There was lava, grass and rocks
but not a single dock.
So he  took some even rocks
to build the very same dock."

Hans-Martty Gold - 14-aastane

* * *
Beaver

Once when I went by the river
I saw a very fat beaver
He was chewing a tree
and when he saw me
the beaver dived away from me

But the beaver was really fat
Fat as my big orange cat
when he came out
he started walking to south

Mark Makarov - 14-aastane

* * *
Water is the spring of life
though life can be sharp as knife
Some people like to dream
by a beautiful stream

Autor teadmata

* * *

Hispaania-teemaline pärastlõuna

Täna kogunes Comeniuse tiim Kehtna Noortekasse, et veelkord tagasi vaadata Hispaania reisile. Vaatasime fotosid ja küsisime küsimusi. õp Meeli oli valmistanud tuunikalapirukat Galicia empanada ning õp Katre kosutas meid kuuma shokolaadiga. Vaatasime ka Ferroli linnavalitsuselt saadud infovoldikuid ning kuulasime Hispaania muusikat. Õpetajad, aktiivsed nagu nad meil on, tegid juba Sitsiilia kohtumiseks plaane. 

Õpilastest olid kohal Sten, Marten, Kenet, Johannes, Larsen, Anu, Kelly, Maarja-Liis, Signe ja Diana ning lisaks õp Meeli ja Katrele  ka Raigo, Edda ja Evelyn. 

Kogunemine koolis

Neljapäeval kogunes kogu koolipere saali, et osa saada Hispaania reisi muljetest. õp Meeli, Raigo ja Katre koos õpilastega olid ettevalmistanud fotod ning rääkisid oma muljeid piltidele taustaks. Saime teada õp Meeli ookeanis märjaks saamisest, kuidas tüdrukud toas jalanõudega käimisega pidid harjuma, õp Katre suurepärasest hispaaniakeelsest kõnest Ferroli linnapeale, samuti kuidas õp Raigo om teadmistega kohalikke õpetajaid üllatas ja palju muudki.

Lisaks autasustasime 3. veerandi tublisid õpilasi, kes Comeniuse tegemistesse panustasid.

Regina, Mark, Liivika, Liisbet, Kelly, Arlis-Sander, Kristina, Martin, Marten, Daniel ja Gerda said diplomi ja auhinna logode joonistamise eest. Üllatusauhinnad hääletajate vahel läksid fortuuna tahtel 2., 3. ja 5. klassi õpilastele. Marten pälvis kiitust kui ainsa õp Katre viktoriinile vastaja. Parimate ingliskeelsete luuletuste autoritena õnnitlesime Diana Jäägerit, Steni, Kaarel-Eerikut ja Katarini.Tänu õpilaste juhendamise ja materjalide koostamise eest avaldasime õp Meeli, Raigo, Katre ja Eddale.

Hispaania-reisi fotod

Hispaania Spain London - picture slideshow

Regina reisimuljed

Käisime Comeniuse projekti raames Hispaania reisil. Ilm oli lahkumise päeval väga tuuline, kuigi päike paistis. Väljusime 14. märtsil, kolmapäeval, kell 10 Kehtna Põhikooli eest ning sõitsime bussiga Tallinna lennujaama. Seal oodates hakkas sees keerama. Enne turvakontrolli hakkasin kartma. Minnes niiöelda kontrollikaare alt läbi, hakkas masin piiksuma. Mõtlesin, et no nii, nüüd pannakse vangi ka veel. Aga ei, lihtsalt saapad ja pükstelt vöö pidin ära võtma. Samal ajal, kui mina oma saapad tagasi jalga panin, seisid teised juba eemal ja ootasid mind. Lõpuks liikusime läbi õue lennukisse. Kohad olid kõik peaaegu kinni. Seega istusin kahe võõra keskel. Õnneks istusid kaks õpetajat minust vasakul pool reas.

            Sain tunda oma elu esimest lennusõitu. Kõrvad läksid ainult veidi lukku, kuna hoolitsevad õpetajad, Katre ja Raigo, pakkusid mulle lutsukommi, et mul oleks lihtsam neelata. Lutoni lennujaama, Inglismaal, kohale jõudes tundsin ärevust. Inglismaale olen alati tahtnud minna, nüüd olin seal. Sõitsime bussiga mööda Inglismaad teise lennujaama, et sealt uuele lennule minna. Teine lend läks päris hullusti. Kõrvad valutasid tohutult ning olid põhimõtteliselt terve lennuaja lukus. Istusin Dianaga ning mõlemad põdesime: mina, et äkki kõrvakile lõhkeb ja jään kurdiks, Diana põdes, et äkki jääb pimedaks. Lõpuks Hispaaniasse jõudes oli väljas päris pime. Lennujaamast peaaegu välja jõudnud, nägime Itaallasi, kes tervitasid meid. Läksime nendega koos bussi ja sõitsime Ferroli. Kooli ees asju maha pakkides, jõudis kooli ette ka minu Hispaania vastuvõtja Eva ja tema perekond. Kuid enne seda jõudis Paloma (Gerda vastuvõtja) meie juurde ja tegi meile kõigile tervituseks mõlemale põsele põsemusi. Endal oli väga imelik, kuna pole kunagi midagi sellist teinud, nendel see aga tavaks, seega olin veidi arglikum selles osas.

            Sõitsin peale tervitusi Eva perega nende juurde. Nende korteri väliskoridor oli uskumatult ilus: mõlemal pool olid modernsed peeglid, põrand ja muu oli hallikas, marmorist.

            Nad elasid teisel korrusel. Tuppa jõudes nägin esimese asjana veidraid maale koridori seinte peal. Koridori lõpus, vasakul, asus Eva tuba. Koridori ukse ees olles ning ringi vaadates ei näinud kuskil nende jalanõusid, seega küsisin, kuhu võin need panna. Eva palus mul nendega edasi tulla. Läksime tema tuppa, ta vahetas jalanõud ja pakkus mullegi susse. Ütlesin, et ei taha, kuna koduski käin sokkis või paljajalu. Ta ütles, et põrandad on vahest märjad ja mustad, kuid see ei mõjutanud mind. Jäin oma otsusele kindlaks. Seejärel kutsus ta mind suurde tuppa, et õhtust süüa. Istusin arglikult diivanile ja vaatasin ümberringi: igal pool olid pildid, pildid just Eva'st, Lucia'st ja teistest pereliikmetest. Siis toodi lauale kuumad saiakesed ja limonaadi taoline jook ning klaasid. Küsisin ilusasti, et kas võib juua võtta, kuna terve päev oli väsitav, ning suu oli kuiv. Siis tulid ka Eva isa ja ema suurde tuppa. Telekast vaadati Disney Channel'it. Ekraani nurgas olevat kirja nähes, hüüdsin kohe iseenesest teadmata: "Shake It Up!". Lucia tegi suured silmad, kuna see on tema lemmiksaade ning minu ka. Vaatasime siis seda. Kui söödud, läksime Eva tuppa. Nägin tema toas igal pool medaleid, arvasin, et arvatavasti dzuudost saadud. Küsisin veel, et kas ma võin pesema minna, Eva oli nõus. Ning hiljem läksime magama.

            Hommikul ärkasime kell 7. Ta käis duši all, mina samal ajal panin riidesse ja jäin voodi peale istuma. Siis sõime hommikust, milleks oli kakao ja küpsised. Kõhtu sellest loomulikult täis ei saanud, aga vähemalt hea oli. Väljusime kodunt 7:40. Sõitsime autoga kooli ette. Ringi vaadates ei näinud ühtegi eestlast, olin esimene. Ootasime siis kooli ees teisi, kuni lõpuks kõik saabusidki. Liikusime koolimajja, mis oli väga suur ning mille ees kasvasid palmid.

            Eva palus mul temaga koos klassi tulla, küsisin, et miks. Ta ütles et ma saan kahest tunnist osa võtta. Esimeseks tunniks oli arvutitund. See möödus väga igavalt, ka kaks itaallast tulid meie kõrvale meiega juttu ajama. Eva rääkis itaallastega põhimõtteliselt galiitsia keelt. Tüdrukud oskasid rääkida, kuna õpivad seda keelt Itaalias, seega ise olin suht vait. Tunnis küsis veel nende õpetaja mult midagi Eesti maksude kohta, kuid ei osanud neile vastata. Vastuseks oli 2,4% või midagi sellist, mille Eva otsis välja Internetist. Teiseks tunniks osutus inglise keel, või vähemalt mina sain aru nii. Siis istusin suht klassi keskel ning kella helisedes jooksid kõik hispaanlased minu ja itaallaste ümber ning hakkasid küsima igasuguseid küsimusi. Tunnis nägin ka Yolandat, kellega olin olnud kirjavahetuses ning kellega rääkisin ka Twitteris. Ta kinkis mulle käevõru ning soovis minuga peale tundi pilti teha.

            Järgmiseks hakkas tervituskontsert saalis. Algul esines mingi poiss kaarditrikkidega, järgmiseks tosin õpilast esitasid oma veeteemalist tantsu, mis oli minu arvates väga igav. Seejärel hakkas presentatsioonide esitlemine. Meie olime sel päeval ainukesed. Õnneks tuli esitlus väga ilusti minu arvates välja. Rääkisime valjult ja selgelt ning sassi läks vaid mõni pisike kord. Järgmiseid päevi ma väga selgelt ei mäleta, sest käisime väga paljudes erinevates kohtades, kuid proovin midagi meelde tuletada.

            Reedel sõime lõunat, mis oli väga suur. Esiteks toodi meile ette, pikka lauda, pasta, tuunikala ja juustuga. Kui see söödud, oli mul juba kõht täis, siis saime teada, et tuleb veel üks roog, milleks oli kartul ja liha. See söödud, oli mu kõht lausa meeletult täis. Kolmandaks toodi veel magustoitu. Mõtlesin, et lõhken kohe, kuid õnneks oli magustoiduks väike tops jogurtit. Peale seda käisime Belelle jõe ääres ja juga vaatamas. Panime end gruppidesse, nii et igast riigist üks inimene, ainult Hispaaniast mitu, kuna neid oli  rohkem. Mina olin koos Evaga Kõndisime mägedes, näha sain ka eukalüptipuid. Kõndisime vist sellel päeval minu arust tervelt 10 kilomeetrit ära, võib olla rohkemgi. Tee peal sain tuttavaks ühe väga toreda poisiga, kelle nimi on Sergio. Ta oli ülimalt naljakas ja tore ning ka väga aktiivne.

            Järgmisel päeval käisime sõjalaevaga sõitmas, mis oli üks ainulaadne võimalus. Veel käisime ilusat Atlandi ookeani vaatamas ning ka mägedes, mille vaated olid suurepärased. Käisime veel ühes külas, kust ostsin oma esimese meene oma õele. Bussisõitudel rääkisime juttu, mõni magas. Õpetasime ka teistele eesti keelt ning nemad meile hispaania keelt. Sergio laulis isegi eesti laule, mida oli väga naljakas kuulda, sest nemad ei häälda sõnu nii, nagu peaks. Siis käisime veel Santiago's, kus nägime võimsat katedraali: Santiago de Compostela't ning käisime ka selle katustel. Siis toimus hiljem ka õhtusöök, mis oli ainult õpilastele mõeldud. Seal sain esimest korda maitsa kaheksajala jalgu, mida söödi sidruniga ning ka tortillat. Õhtusöögil sai meil väga palju nalja: tegime endist video, kus rääkisime oma muljetest ning ka Sergio lisas mõne lause eesti keeles.

            Veel käisime mingis meremuuseumis või taolises kohas. Seal nägin eluskaheksajalga, -krabi, -merihobu, -meritähte ja paljusid muid huvitavaid vee-elukaid. Ühel õhtul, lubati meile ka diskot, kuid, kui kohale jõudsime, siis vaatepilt ei olnud eriti sarnane meie oodatud vaatepildile: mehed istusid nurgas, jõid õlut, suht baari moodi nägi välja, vaikne muusika käis ja mitte üks hingeline ei tantsinud. Kuigi ka seal oli lõbus, rääkides klassikaaslastega nalju ja jagades muljeid.

            Viimasel päeval, pühapäeval, saime õnneks hiljem ärgata. Kooli ette jõudes nägin bussi, mis meid lennujaama pidi viima, ning mul hakkas tohutult kurb, et juba lahkuma peame. Panin enda asjad bussi ja ootasin teisi. Ka teiste emad-isad tulid kohale, kuid ainult eestlased,meie,  ja prantslased pidid sel kellaajal ära minema. Ütlesime hüvasti ja nii algas bussisõit Hispaania lennujaama. Teepeal aga tuli meelde, et mul ununes telefon Eva tuppa, laua peale, laadima. Süda peksis kohutavalt, ning kui õpetajale sellest rääkisin ja ta lubas aidata, hakkas veidi kergem.  Lõpuks ootasime lennujaamas paar tundi. Kõigi kohvrid olid ülekaalus, ning pidime toidu ära sööma, mõned mõttetud paberid ära viskama ja mina pidin isegi endale mõned lisariided selga panema.

            Heathrow lennujaamast minnes sõitsime ka metrooga. Lõpuks olime Londonis ja alustasime kiiret kõnnakut läbi Londoni. Nägin ära Buckinghami palee, Big Ben'i, London Eye ja minu lemmiku - Chinatown'i. Sõime veel McDonalds'is eine ja jooksime edasi. Saime ka õnneks punase double-decker'iga sõita. Lootsin veel endale sealt ühe pusa osta, kuid liiga kiireks läks. Siis sõitsime taksoga Luton'i lennujaama, sealt mõistatasime, kuidas edasi sealsesse hotelli saab, ning lõpuks ööbisime seal. Minu suureks üllatuseks oli see hotell luksluslik, voodi oli tohutult suur ja pehme, saime telekat vaadata, pesemisasjad olid seal olemas, saime endale teed-kohvi teha. Päris mõnus uni tekkis ka.

            Hommikul tagasi Lutoni lennujaama kõndides, läks mul kohver katki ning edasi, pidin seda käes hoidma, mitte enam ratastel järel vedama. Oleksime äärepealt lennukistki maha jäänud, kuid õnneks ikkagid jõudsime. Eestisse jõudes olid mu käed vägagi väsinud, jalad ka, kuid tuju oli hea, kuna olime viimaks tagasi kodumaal ja kuna lund oli juba nii väheks jäänud. Viimaks jõudsin koju, jagasin kingitused ära, näitasin pilte ja jutustasin perelegi oma seiklustest.

            Minule meeldis see Hispaaniaskäik väga. Sain ikka korraliku elamuse ja arendasin oma inglisekeeleoskust. Jäin reisiga ülimalt rahule.

Signe reisimuljed

Hispaania reisi kokkuvõte

Käisin „Water - the spring of life“ projektiga Hispaanias, kus pidime esitama  slaidikava Eesti veestiku kohta. Meie reis algas 14. märtsil, kell 10.00 Kehtna Põhikooli eest. Sõitsime bussiga lennujaama ,kus pidime ootama paar tunnikest, et saada lennukile, mis viis meid Londoni Luton lennujaama. Luton’i lennujaama jõudes pidime otsima bussijaama, mis viiks meid Heathrow lennujaama. Kui peatus oli leitud, ootasime seal kuskil 10-15 minutit. Buss mis meid Heathrow lennujaama viis oli luksus. Lendamisele oli see hea vaheldus. Heathrow lennujaam pidi olema suuruselt kolmas maailmas, seda oli seal ka näha - see oli tõesti SUUR. Lennujaama jõudes pidime uuesti oma värava üles leidma ning siis sai natukene oodatud ja uuesti lennuki peale mindud. Vahepeal jõudsime ka oma esitlust peast korrata, et ikka meelest ei läheks. See lennuk viis meid lõplikult Hispaaniasse, täpsemalt Loode-Hispaaniasse. Teel Hispaania nägime väga ilusat päikeseloojangut. Kohale jõudes ootasid meid lennujaamas itaallased, kes olid oma lennult mõni tund tagasi jõudnud. Tutvustasime ennast neile ning seejärel suundusime kõik koos bussi, mis viis meid kooli juurde kus ootasid meid majutavad pered. Õues oli päris pime. Sain tuttavaks oma perega ning seejärel suundusid kõik oma kodude poole. Minu üllatuseks me koju ei läinudki vaid läksime õhtust sööma ühte tänaval asuvasse restorani. Restoranis pakuti meile Hispaania kõige traditsioonilisemaid toite. Pere seletas mulle millest need kõik koosnevad ja mina ainult noogutasin. Esimesed minutid oli kõhedust aga mida rohkem nad minuga suhtlema hakkasid seda parem tunne mul oli. Tüdruku nimi kes mind vastu võttis oli Carlota. Ta oli väga sõbralik. Peale restorani suundusime koju ning kohe ka magama sest kell oli väga palju ning hommikul pidi üpriski vara ärkama. Esimene päev väsitas päris korralikult.

Ärkasime kell 7.00. Mulle pakuti hommikuks värskelt pressitud apelsinimahla, mis oli väga hea. Peale hommikusööki läksime jalgsi kooli. Sain vaadata ümbruskonda ja linna. Kooli ette jõudes oli seal kohal tuttavatest ainult Regina. Oli hea näha tuttavat, rääkisime kohe esimestest muljetest. Kõik oli positiivne. Kui teised kohale olid jõudnud siis esimeseks katsumuseks seal koolis oli tundides olemine. Mina olin Dianaga koos ühes tunnis, selleks oli füüsika. Pildid tundusid raamatu põhjal tuttavad aga keelest me aru ei saanud. Terve klass õpilasi jälgis meid nagu me oleks väga veidra välimusega. Tund oli minu meelest päris jube, sest terve klassitäis õpilasi rääkis kõva häälega ja kõndis niisama klassis ringi. Pidasime Dianaga vastu ning peale tundi oli meil üks tund veel ja siis peale seda oli paus. Peale pausi jõudis kätte meie hiilgehetk. Pidime oma presentatsiooni esitama. Esitlus läks minu meelest kõikidest maadest kõige paremini. Kui olime oma esitluse ära teinud siis oli väga vaba tunne.

Üldkokkuvõttes külastasime me väga palju ilusaid ja huvitavaid kohti. Saime tuttavaks väga paljude uute ja huvitavate inimestega.  Õhtuti saime veeta aega koos oma perega või siis käisime noortega väljas.  Õhtud olid samuti huvitavad, sest nägime Hispaania noorte õhtust elu.  Mina jäin reisiga vägagi rahule. Sain palju uut ja huvitavat Hispaanias kohta teada ning sain praktiseerida oma inglise keelt, mis on kindlasti kasuks tulevikus. Nende väheste päevade jooksul nägime väga palju vaatamisväärset. Laupäev oli meile viimaseks päevaks olla Hispaanias sest pühapäeva hommikul me juba sõitsime lennujaama poole ning suundusime tagasi Londonisse. Viimasel päeval soovisime oma perele kõike kõige paremat ning jätsime hüvasti. Neist lahku minna oli kahju ning mõnest inimesest veel, kes selle väikese ajaga olid sõbraks saanud. Hommikul sõitsime bussiga lennujaama meiega tulid ka prantslased, kelle lend läks enne meid. Lennujaamas pidime ootama päris kaua, kulutasime oma aega lennujaamas ringi vaadates ning oodates. Saime kaasa osta mõned meened oma perele. Lennukiga Londoni Lutoni lennujaama jõudes otsisime üles metroo ning suundusime sinna . See oli minu esimene sõit metrooga. Päris huvitav uus kogemus. Jõudsime kuhugi kesklinna ning sealt hakkas jooks pihta Londoni linnas. Nägime palju kõige kuulsamaid ja vaadatumaid vaatamisväärsusi. Jäin ka Londoni ringkäiguga rahule. Nägin seda mida olin lootnud, kuid ajaga võidujooks mulle eriti ei istu. Seega sain ka väge vähe pilte sest joostest ma veel pilte teha nii hästi ei oska. Lõpuks jõudsime rongijaama , ning ka väga täpselt rongile  mis viis meid Lutoni lennujaama lähedale. Rongijaamast võtsime takso( jällegi uus kogemus sõita tõelise inglise taksoga), mis viis meid lennujaama. Tahtsime tegelikult lennujaama kõrval olevasse hotelli. Seigeldes jõudsime ka päeva lõpuks sinna. Kõik olid väsinud. Kui me Dianaga oma hotellituba nägime siis meil jäi suu lahti. See oli mega hea. Peaks ütlema, et isegi kuninglik selle päeva lõpetuseks. Järgmine päev pidime jälle varakult ärkama ning jala uuesti lennujaama minema. Sealt sõitis meil lennuk koju (Eestisse). Kõik olid reisiga rahule jäänud, kuni hetkeni mil pidime lennukilt maha jääma. Läbisime turvakontrolli.  Meil oli 5 minutit aega ,et jõuda lennukile. See oli jube võidujooks. Mina ja Gerda panime number 2 värava poole jooksu. Ise me ei teadnud kus see asub. Jälgisime ainult nooli ja numbreid. Päris hirmutav oli. Korrutasime koguaeg üksteisele ,et me jääme maha ja ei saagi täna koju. Tunne oli juba täiesti lootusetu. Jooksime vist oma rekordid Gerdaga. Värava juurde jõudes ja nähes ,et üks õpetajatest ootab meid seal ja suur rahva mass on alles värava ees oli imeline tunne. Lennuk oli hiljaks jäänud ja täna sellele ei jäänud me maha. Lennukile minnes ja maha istudes sai endale öeldud ,et nüüd on kindel koju minek.  Jäin siiski reisiga ülimalt rahule ning soovitan kindlasti teistel noortel projektidest kinni haarata ja kaasa lüüa. Alati tuleb selline kogemus kasuks!

Gerda reisimuljed

Hakkasin osalema Comeniuse projektis alates sellest kooliaastast. Varem on neid veel olnud, aga siis mind ei olnud. See aasta oli mul võimalus minna Comeniusega Hispaaniasse. Selles projektis osalesid ka Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa. Reisle läksid neli tüdrukut ja kolm õpetajat. Reis oli pikk. Alustasime juba 14.märtsi hommikul kell 10 Kehtna Põhikooli eest, et Tallinna lennujaama sõita. Tallinast sõitsime Londonisse, seal sõitsime bussiga teise lennujaama ning sealt edasi juba A Coruna lennujaama. Sinna jõudsime päris hilja õhtul. Sealt sõitsime jällegi bussiga Ferroli, kus võtsid meid vastu meie pered. Minul oli väga tore pere: kohe esimesel õhtul läksime kohalikku baari sööma kohalikku tüüpilist toitu, milleks oli Tortilla ja siis veel mingid kartulid ja natuke teistsugune liha. Esimesel õhtul kohtusin Palomaga ja tema emaga. Järgmine päev nägin ka ta isa. Kui õhtusöök oli söödud, sõitsime natuke linnast välja, oma koju. Minu jaoks oli ime see, et neil söödi õhtusööki väga hilja. Küsisin selle kohta ja Paloma vastas, et nad teevad üldse kõike väga hilja: ärkavad hilja, söövad hommikusööki hilja, lähevad kooli hilja ja lõunasöök on neil hilja. Lõunasöögi kogused on neil ka väga suured. Eestis me ei söö mitut erinevat toitu lõunal tavaliselt, nemad aga teevad seda koguaeg. Kui koju jõudsime, siis viidi mind suhteliselt kohe enda tuppa, anti arvuti kätte ja öeldi head ööd. Ka see oli imelik, et neil käiakse koguaeg toas jalanõudega.                                                                 Järgmistel päevadel saime väga palju ringi reisida mööda Galiciat. Nägin väga suurt juga ja eukalüptimetsa. Tegevusest mitte kunagi puudu ei jäänud. Nägime ka Atlandi ookeani ja kuulsat katedraali. Saime osaleda workshoppides ja mõnes nende tunnis. Mina näiteks olin keemia tunnis ja sain ka katset teha. Me pidime ka projektitööd tegema. Pidime anda informatsiooni eesti veede kohta. Esinemine läks meil päris hästi. Ka teiste riikide presentatsioone oli põnev kuulata. Õhtuti viisid hispaania noored meid välja. Käisime pubides ja kohvikutes. Kuna oli reede ja laupäeva õhtud, siis olid pubid väga täis. Hea et isegi sinna sisse saime astuda. Õhtud venisid ka muidugi väga pikaks ja õhtul koju minnes, olime ikka päris korralikult väsinud. Õnneks sai järgmistel päevadel ka bussiga sõites magada. Tegelikult oli päris põnev reis. Sain palju uusi teadmisi Hispaania kohta ja palju uusi sõpru erinevatest riikidest. Olin päris rahul selle reisiga.

Diana reisimuljed

Meie käisime Hispaanias seoses Comeniuse projektiga. Teele asusime 14.märtsil kell 10 kooli eest. Peale seda, kui olime läbinud turvakontrolli Tallinna lennujaamas suundusime Londonisse. Lend kestis umbes 2 tundi, enesetunne oli normaalne, kuigi kõrvad läksid lukku. Inglismaal sõitsime bussiga teise lennujaama ja lendasime lõpuks Hispaania poole. Teine lend oli kohutav, mina kirjeldaksin oma enesetunnet nii: aju pressis silmade peale,  oli tunne nagu jääks pimedaks, tagumise hamba närv tuikas, üks silm jooksis vett ja kõrvad olid lukus. Aga kui me lõpuks maandusime, tänasin jumalat, et ma elus olen ja liikusime edasi. Lennujaamas olid meil vastas itaallased ja Hispaania õpetaja. Peale seda, kui olime kõigiga tuttavaks saanud sõitsime Ferroli. Kooli ees olid meil vastas oma pered ja igaüks läks oma perre va. prantslased ja türklased, kes ööbisid hotellis. Minu majutajaks oli Marta. Peale koju jõudmist, küsisin esimese asjana:" Kuhu ma saan panna oma jalanõud?" ja mulle seletati, et nad käivadki välisjalanõudega toas (see oli üks nendest momentidest, kui ma tegin suured silmad pähe). Kui ma olin oma kohvri ära pannud ja jalanõud jalga jätnud hakkas perega tutvumine, mina üritasin olla viisakas ja andsin Diegole (vend) kätt, aga pereema ütles, et  ei -ei, Hispaanias on kombeks kaks põsemusi. Kui olin andnud neile edasi oma kingitused ja käinud duši all ,oli aeg õhtusöögiks. Õhtustasime kell 10 õhtul, söögiks oli Hispaania traditsionaalne toit tortilla. Tortilla on nagu omlett, ainult keedukartulitükid on sees. Õhtulauas arutasime erinevadel teemadel ja muidugi tuli teemaks Eesti. Nad arvasid, et Eestis elab 5 miljonit inimest (nad olid leidnud, selle kuskilt Internetist). Ja kui ma ütlesin neile, et ainult 1,3 miljonit, siis kõigil tuli väike muie näole, nad ei uskunud, et nii vähe. Eesti pealinnaks pakkusid nad algul Riia, aga hiljem neil meenus, et Tallinn, aga nad hääldasid seda väga imelikult. Küsisin veel neilt, et kas neil ei ole üldse musta leiba ja mulle vastati, et seda sõid nad sõja ajal, siis oli minu aeg muiata.

Esimesel päeval saime osa võtta kahest koolitunnist, kuna Marta (tüdruk, kelle juures ma olin) tutvustas kooli Itaalia õpetajatele, olin mina tunnis koos Signe ja Carlotaga. Esimene tund oli füüsika. Mulle tundus, et meie õpetajad suudavad vaikust klassis paremini hoida, või siis see on neil normaalne, et üle klassi kõva häälega räägitakse ja mitte üks õpilane, vaid kõik kooris. Meid kutsuti klassi ette, sest meilt tahti küsimusi küsida, aga lõppkokkuvõttes küsiti meilt ainult üks küsimus ja kõlas nii:" Kas me oleme õnnelikud Hispaanias?" aga kuna klassis räägiti kõva häälega, siis ma ei kuulnud õieti, mis meilt küsiti ja ma puhtalt oletasin ja arvasin, et nad küsis, et kas me oleme enne Hispaanias olnud ja mina vastasin naeratus näol, et ei. Poiss taga pingis hakkas ohtralt žestikuleerides midagi kiires hispaania keeles seletama. Siis ma mõistsin, et asi pole vist täitsa õige ja seletasin, kuidas mina olin küsimusest aru saanud ja probleem lahenes. Teine tund oli tehnoloogia, selles tunnis me põhimõtteliselt Signega pabistasime eelseisneva presentatsiooni pärast. Hispaanlased olid meile veel valmistanud väikse tervitustantsu, mis seostus projekti nimega "Vesi-eluallikas." Meie presentatsioon oli tehtud, siis langes kivi südamelt ja sai rahulikult hingata. Isiklikult arvan, et meil läks hästi, aga iseennast ei saa kõrvalt vaadata nii et pole kindel, mis mulje teistel jäi.

Peale presentatsiooni käisime linnavalitsuses, kus meid võttis vastu linnapea. Katre pani meid uhkust tundma ja kinkis linnapeale kingituse ja jutu, mis ta sinna kõrvale esitas oli puhtas hispaania keeles, on tore teada, et meiega oli kaasas haritud seltskond :).

Hispaanias toimus palju erinevaid üritusi, kõik üritati seostada veega. Käisime ookeani ääres ja kui piltidelt või telekast vaadates tundub kõik sellise paradiisina, siis tegelikult on see ookean päris ohtlik tegelane. Saime ainulaadse võimaluse sõita sõjalaevaga, mis oli igati huvitav kogemus. Samuti käisime katedraali katustel, mis oli ikka väga lahe, sest tavaliselt mingeid linnu külastades käid sa kirikutes või katedraalis sees, aga just katusel olla, oli väga võimas! Tegime veel palju huvitavat, aga kui ma hakkan igat üritust täpselt kirjeldama tuleb see jutt VÄGA pikk.

Peale päevaseid üritusi tutvustasid meie majutajad Hispaania noorte elu pärast kooli. Nii et nii peäv kui ka õhtu oli meil sisustatud.

Viimasel päeval olid mu emotsioonid segased: ma olin õnnelik, et saab koju ja samas oli mul kahju ära minna. Peale hüvastijättu ma mõtlesin, kas ma üldse kohtan neid inimesi kunagi veel? Elu on kord juba selline imelik asi, sa kohtad inmesi saad nendega tuttavaks, arutad nendega maad ja ilmad kokku ja siis te ei kohtu enam kunagi.

Ma olen väga õnnelik, et ma sattusin Marta juurde. Meil oli paljustki rääkida, arutasime meie kultuurilisi erinevusi, rääkisime telesaadetest, 2.maailmasõjast, inimeste vahelistest suhetest. Ning ma olen väga tänulik teme perele, kes tegid minu seal olemiseks kõik võimalikult mugavaks. Näiteks, kui Marta ema küsis mida ma tavaliselt kodus hommikul joon , vastasin, et teed, aga neil ei olnud teed ja kui ma järgmine hommik kööki läksin oli seal juba kolme sorti teed. Ja kui hommikusöök juba teemaks tuli, siis märgiks selle ära, et ma sain hommikul värskelt pressitus apelsinimahla, mis oli tõsiselt hea.

Kui me Hispaaniast Londonisse jõudsime, oli kõigepealt umbes 30 minutine sõit metrooga ja siis hakkas maraton pihta. Me jooksime, et võimalikult palju näha, aga ma pigem üritasin teistel sabas püsida ja oma hingamist kontrolli all hoida. Aga Big Beni nägin ära ja London Eye , mis on igati tore, aga see reis tekkitas minu tahtmis kunagi Londonisse reisida ja seal üks nädal kindlasti veeta. Kui me lõpuks hotelli jõudsime ja ma nägin oma voodi suurust, oli mul väga hea meel.

Hommikul oli meil Signega äratus kell 5 hommikul. Kell 6 sõime hommikust ja kui kõht täis ja asjad koos panime lennujaama poole ajama. Me oleks peaaegu oma lennust maha jäänud. Kui ma lõpuks kontrolli läbi sain,  hakkasin ma 2.värava juurde jooksma, ma olin esimest korda niimoodi omapead lennujaamas ja jooksin siltide järgi ja kui ma järsku Regina pead nägin oli mul tõsine kergendus. Aga ma jooksin veel Reginast mööda, sest ma nii kartsin lennust maja jääda ja kui ma lõpuks jõudsin teiste juurde, mõistsin ma miks me peama iga aasta cooperit jooksma, uskuge mind seda läheb elus vaja!

Ja need ongi minu reisimuljed Hispaaniast, soovitan kõigil osa võtta erinevatest projektidest, sest sa ei tea kunagi millal sulle elus veel selline võimalus sülle kukub!

Tartu ekskursioon

Tartus - free slideshow

Neljapäeval käisid 45 õpilast  6.-9. klassist ja 4 õpetajat Tartus. Meie õppepäev algas tavalisel ajal kell 8.10 koolimaja juurest. Ilm oli selge ja kevadine. Esmalt saime osa Läänemere programmist Tartu Loodusmajas. Õpilased lahendasid rühmas erinevaid ülesandeid: määrasime Läänemere kalu, õppisime vahet tegema kilul ja räimel; mõõtsime võõrliikide teekonda Aasiast Läänemerre nööri kasutades, maitsesime erineva soolasusega vett, tekitasime õlireostust ja katsetasime erinevate puhastusmeetodite tõhusust, joonistasime plakati ning ühtteist muudki. Vaheajal käisime vaatamas ja söötmas erinevaid närilisi, angooraküülikuid, papagoisid ja Madagaskari tarakane. Pärast lõunapausi suundusime Ahhaa keskusesse. Esmalt tutvustas meile giid maja. Siis kogunesime teatrisaali, et osa saada "Põnev ja vahutav keemia" etendusest. Julged vabatahtlikud Kristina, Adeele, Johannes, Maarja-Liis ja Urmet osalesid katsete läbiviimisel. Oli tuld, pauku, tossu ja erinevaid hääli ja lõhnasid. Edasi jätkus meie külastus rühmades. Neil, kel oli vaba aeg, said omal käel atraktsioonidega tutvuda - sõita kõrgel lae all jalgrattaga, käia maa sees, vaadata tibude koorumist, mängida veega jne. Osa õpilasi viibis samal ajal töötubades - shokolaadivabrik ja CSI-DNA salakood. Kõik said osa ka planetaariumi külastusest, kus sõitsime külastama teisi galaktikaid, uurisime tähti ja planeete. Tagasijõudsime alles 9 ajal õhtul.

Kohtumine Hispaanias

Täna kell 10.00 alustasid meie õpetajad ja õpilased teekonda Ferroli. Neid ootab ees 5 päeva tihedalt täis suhtlemist ja uusi kogemusi.

Kolmapäev 
~ 23.00 jõudmine Ferroli

Neljapäev
8.30-9.40 õpilased osalevad tundides
9.45-10.35 Tervitusshõu

11.00-11.50 Kehtna esitlus Eesti veekogudest
12.00-12.30 vastuvõtt Ferroli linnavalitsuses
14.00-15.00 lõunasöök
15.00-18.00 jalutuskäik rahvuspargis Belelle jõe ääres
18.00-20.00 Pontedeume küla külastamine
20.00 vaba aeg peredes

Reede
8.45-9.30 Prantsusmaa ja Türgi esitlused
11.00-11.45 vee-teemaline töötuba
12.00-13.00 paadiga ekskursioon
13.00-19.00 bussekskursioon mööda Atlandi ookeni rannikut

Laupäev
8.30 sõit Santiago de Compostelasse
11.00-12.00 Santiago katedraali ekskursioon
12.00-15.00 vaba aeg ja lõuna
15.00-19.30 Coruna linna ekskursioon

Pühapäev
15.05 väljub lennuk Londonisse
17.00-20.30 vaba aeg Londonis

Esmaspäev
7.45 tagasilend Tallinnasse
~ 15.00 jõudmine Kehtnasse

Limerik

Limerik on 19. sajandil inglise kirjanduses tekkinud luulevorm, mille sisu on tihti humoorikas, seosetu ja jaburavõitu. Tüüpiline limerik on 5-realine, kirjutatud ABBAA, kus 1. rea viimane sõna riimub või kordub 5.rea sõnaga.

Mõned näited 7.klassi õpilastelt

Snow
Once there was a man of snow
its carrot said "I know -
your name can be a carrotman,
but better still a snowman."
That's how we got a man of snow.

Ocean
Once there was an empty land
which didn't have any sand
Water said "I'll come by later"
But the land just couldn't wait there.
So the water gave a helping hand

Sten
***
There was a man who drank some water
he thought to himself "Now that's a shocker!"
He decided to drink that all the time,
thinking to himself "This is all mine!"
That thirsty ol'man who drank some water

Kaarel

***
There was a river
who had a killer
The river's name was Mississippi
and she was a hippie.
That was the great river.

Paul

4. veerandi viktoriin

Taas kõikidel võimalus midagi uut teada saada ja info otsimist proovida. õp Katre ja Raigo koostasid Hispaaniasse sõitjatele "käsiraamatu" Hispaania ajaloost, kultuurist ja söögist. Loe need 3 erinevat blokki läbi ja leia vastused järgmistele küsimustele. Vastused tuua õp Evelynile 4. maiks. Võid ka saata: evelynkurg@hotmail.com. Küsimused ja materjal on kasutamiseks väljaprinditult ka raamatukogus.

Plakat: Marten Merila 1) Milline Hispaania autonoomne piirkond on kõige suurema elanikkonnaga?
2) Mis seos on Tallinna Püha Katariina kloostril ja Santo Domingo de Guzmán'il?

3) Millised tänapäeva riigid olid Hispaania kolooniateks 1800. aastal? Niemta vähemalt 5.
4) Kas Francisco Franco oli hea või halb riigijuht? Põhjenda oma arvamust.
5) Miks on praegune Hispaania kuningas Juan Carlos I süüdi oma venna surmas?
6) Mis seos on 1964. ja 2008. aastal ning Hispaania jalgpallil?
7)Mille eest võitleb ühendus lühendiga ETA? Mis loom ja ese on ETA anagrammil?
8) Kes on see Katalooniast pärit kunstnik, kes maalinud "Pehme konstruktsioon keedetud ubadega - kodusõja eelaimus" 1936.aastal?
9) Mis on El Bulli restoranis nii erilist, et inimesed selle külastamiseks vahel üle aasta ette broneerima peavad?
10) Mis otsene seos on "Don Quijote" autoril ja Euro müntidel?
11) Millised toiduained on Hispaania köök saanud endale tänu Ameerika avastamisele?
12) Mis on tapas?
13) Paella retsepti kuulub palju toidu- ja maitseaineid. Nimeta 4 olulisimat.
14) Mis on hispaaniakeelne nimi "omlett Hispaania moodi"?
15) Mis on Jamon Serrano?

Hispaania3

View more documents from lucystardust

Aitäh veelkord õpetajatele materjali kokkupanemise eest!