Õpilaste lood

Kuidas tekkis Kehtna veehoidla? 

Elas kord Kalevipoja poeg. Ta oli vägev, töökas, tubli ja tugev. Ühel päeval, mil tal kodus kõik tööd tehtud, mõtles ta, et tekitab kuskile midagi. Ta lamas metsatuka ääres ja mõtles. Lõpuks tuli talle pähe tekitada oma järv. Ta hakkas kaevama. Kui kaevetööd olid valmis saanud, mõtles Kalevipoja poeg jälle kaua kuidas vett saada. Siis meenus talle Rudolf Kuuse, kellel oli Kuusiku jõgi. Ta küsiski mehelt nõusolekut, et jõgi voolaks teisest kohast nii, et täidaks järve. Härra Kuusk oli nõus ja Kalevipoja poeg ehitas ka tammi, et oleks palju vett ja saaks ujuda. Kalevipoja poeg oli väga õnnelik tehtud töö üle ja kõik kiitsid teda. 

Mark 8A

* * * *

Ammusel ajal, kui Eesti oli veel asustamata, elasid siin müütilised olendid Budokaid. Nad suutsid suunata oma vaimset energiat energia laskudeks. Ükskord olid nad kõik oma veevarud ära kasutanud. Kõik mõtlesid mida teha, aga kellelgi ei tulnud ühtegi mõistlikku mõtet. Siis rääkis aga üks vanamees legendist, et sügavas maapõhjas pidi olema kõige puhtam vesi universumis. Budokaid valisid sobiva koha ja hakkasid oma energiat maasse laskma. Ja ennäe! Hakkaski puhast vett voolama. Tuli aga välja, et see vesi oli Budokaidele mürgine. Nad otsustasid siit lahkuda, et otsida varusid mujal maailmas. Nii tekkiski veehoidla. 

Johannes 8B

* * * *

Ammusel ajal oli veehoidla asemel paljas lohk. Kehtnas oli siis väga kuiv ja sadas harva. Loomadel oli aga vaja kusagilt vett saada. Siis tuli üks kõrb vana hobune, läks lohu juurde ja tilgutas sinna ühe oma pisara. Pisarast sai äkitselt terve lohutäis vett. Nii tekkiski Kehtna veehoidla. 

Gladis 8B

* * * *

Kunagi oli Kehtna veehoidla asemel põld. Seal käisid inimesed põldu harimas. Ent ühel päeval leiti sealt põllult palju vääriskive. Kõik inimesed tahtsid seda põldu endale. Nad läksid kaklema. Ühel päeval said sellest teada vampiirid. Ka nemad tahtsid seda endale ning ühel ööl, kui põllul ühtegi inimest ei olnud, kaevasid nad terve põllu üles ja korjasid sealt kõik kalliskivid ära. Põllu asemel oli seal nüüd väga suur auk. Inimesed olid järgmisel päeval kõik väga pettunud ja nad ei uskunud, et ükski inimene oleks ühe ööga seda kõike teha suutnud. Nad leppisid kõik ära ja läksid koju tagasi. Sellest sai aga teada põllu vaim ja ta ujutas terve selle põllu üle ja tekkis järv. Iinimesed hakkasid seda vett pidevalt kasutama ja see oli väga tervislik. Kalliskivid, mis vampiirid said muutusid pärast aga mullaks. Hiljem pandi sellele järvele nimeks Kehtna veehoidla. 

Liisbet 8B

Legendid Kehtna veehoidlast

Nimi tuleb sellest, et veehoidla asub Kehtna asula lähedal. Vanemad inimesed nimetavad seda ka Räägu veehoidlaks, sest selle paiga nimi on räägu. Lapsed nimetavad veehoidlat lihtsalt "veekas".

Veehoidla saab toitu allikatest. Kolmel allikal on nimed: Silmaallikas, Kuldallikas ja Raudallikas. Legendid nende allikate kohta on kirja pannud Paul Eerik Rummo.

Silmaallika lugu

Kord oli Kehtna mõisahärral silmad hirmsasti haiged ja ükski rohi polevat aidanud. siis tulnud üks Kalbu nimeline mees ja soovitanud mõisahärral pesta silmi Silmaallika veega. Mõisahärra silmad saidki terveks. Tänuks kinkis mõisahärra mehele küla Kehtna mõisas ja see küla kannab praegu Kalbu nime. 

Kuldallika lugu

Kord sõitnud rikkad kaupmehed Tallinnast Viljandisse. Praeguse Kehtna veehoidla lähedal allika juures tungisid teeröövlid kaupmeestele kallale. Suures rüsinas vajus aga kaupmeeste tõld koos varandusega allika põhja, kus ta on tänaseni . . . 

Lõppenud KIKi projektist

Projektis "Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused" uurisid õpilased õp Meeli eestvedamisel Kehtna veehoidlat. 

Veehoidla asukoht

Kehtna veehoidla e. Räägu veehoidla asub 58  54' N; 24 52' E. Kõrgus üle merepinna 57,5 m. Veehoidla on rajatud Kuusiku jõele ( pikkus 20,9 km ), mis algab Palasi ja Ohekatku külade piirilt ja suubub Vigala jõkke. Veekogu kaldal tammi juures on rajamise aastat tähistav kivi ja väike katusealusega istumiskoht.

Veehoidla rajamine ja kasutamine

1970. aastal ehitati Kehtna Näidissohvhoostehnikumi poolt Kuusiku jõele tamm. Algselt rajati veehoidla selleks, et sealt rohumaade niisutamiseks vett pumbata. Üle Tallinn-Viljandi maantee asuvatel rohumaadel paiknesid suured rataste abil liigutatavad niisutussüsteemid kuhu elektripumpade abil pumbati veehoidlast vett. Veekogu ääres oli alajaam, mis 70.-80.ndatel andis pumpadele voolu. Tänu niisutussüsteemidele sai sealt suve jooksul teha neli niidet ja toota sellest haljasmassist rohujahu, mis läks Kehtna NST lüpsikarjale.
Loomulikult kasutati veehoidlat ka ujumiskohana. Tänapäeval kasutatakse veehoidlat ujumiskohana ning seal käiakse kalu püüdmas. Veehoidla ääres peetakse ka Kehtna jaanituld. 

KIK - slide show


Elustik

Vaatluse käigus leidsime kaane, mudatigusid ja labatigusid, vesikakandeid, ämblikulisi, ühepäevikuliste vastseid ja valmikuid, tondihobu tüüpi kiilivastseid ja valmikuid, liidriku tüüpi kiilivastseid, kukriku vastseid, ujuri vastseid, ehmestiivaliste vastseid (puruvanad), kärnkonni ja nende kulleseid.


Voolukiirus
Mõõtmisel selgus, et voolukiirus on 0,7 m/s.


Vee hapnikusisaldus
Määrasime juhendi järgi Winkleri meetodil Viscolor HE Oxygen SA 10 komplekti kasutades. Saime teada, et hapniku sisaldus oli kevadel 8,4 mg/1 ja sügisel 8,0 mg/l.


Vee läbipaistvus
Mõõtsme, et läbipaistvus oli 0,5-1,5m.


Vee värvus
Vaatlusel selgus, et vesi on kollakas.


Vee pH väärtus
Indikaatorpaberiga mõõtes selgus, et pH väärtus on 6-7.

Neljapäevane koosolek

Täna tegelesime Keskonnaameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse algatatud projekti kokkuvõtte tegemisega, mille teema seostub väga hästi ka meie Comeniuse projekti teemaga.

 











 Tegemist oli aprillist 2011 - detsember 2011 uurimusliku õppe projektiga "Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused". Projektis osalesid 7.-9.klasside õpilased. 

Kuna soovime sellest rääkida ka oma blogis, siis Kaarel, Johannes, Sten, Marten ja Larsen aitasid teksti inglise keelde tõlkida. Liisbet, Anu, Diana ja Signe aitasid infostendi teha. Signe ja Diana vastasid ka hispaanlaste ankeedile, mille täidavad kõik õpetajad ja õpilased, kes märtsis Hispaaniasse lähevad. 

Järgmisel nädalal alustame Hispaaniaks esitluste valmistamisega. 

 

 

Tarsil

Talvepiknik - slideshow dvd

Ristsõnad

Õp Katre juhendatavas ristsõnaringis valmisid täna vee-teemalised ristsõnad. Kindlasti leiame neile peagi  ka lahendajaid. Aitäh 3.-5.klassi õpilastele.

Veemolekulimäng

Üle pika aja taas saime kokku. Vaatasime paar hispaanlaste poolt soovitatud videot, jagasime Hispaania kirjad õpilaste vahel laiali. 15 õpilast said seega endale uue kirjasõbra. Vastukirju ootame teisipäevaks, et nad koos koolile ära saata. Kui lisada oma kirjale kodune aadress, siis peaks vastus tulema juba kodusesse postkasti. 

Tuletasime endale meelde, et käimas on 2 viktoriini ja fotode ning logode tegemise võistlus. Samuti võtsime uuesti plaani järgmisel neljapäeval oma talvine matk ja piknik ära teha. Ilm peaks ka selleks ajaks paranema. 

Lõpetuseks proovisime veemolekulimängu. Iga õpilane kujutas end ette veepiisana ja alustas oma liikumist ühest paiknemiskohast (järv, meri, jõgi, järve, mägi, pilv, maapind, loom, inimene) vastavalt valitud juhistele uude paiknemiskohta. Nii käidi ära taimede ja loomade sees, muututi auruks või "rännati" tualetist merre. Ummikut ei tekkinud, sest vesi on ju pidevas ringluses. kui vähemalt 10 punkti oli läbitud, kandsid õpilased oma rännaku ka teistele ette. Diana, Hans-Martty ja Evita esitlused olid põhjalikud ja väga asjalikud.